Aktiivsed ülitsüklonid põhjustavad tormist ilma ka Eestis

6. detsembri varahommikul puhusid Eestis juba üsna tugevad tuuled, sest Skandinaaviasse oli jõudnud uus ja väga võimas tsüklon ning meie jäime selle tormisesse lõunaserva. Tänane päev eilsest suuresti ei erine. Ainult tuul muutub tugevamaks ja veetase tõuseb kõrgemale. Ennelõunal paisusid puhangulised tuuled merel ja rannikualadel kohati kuni 28 meetrini sekundis. Paljudes kohtades sadas ka nõrgalt vihma. Termomeetri näidud püsisid Eestis valdavalt +5 kraadist kõrgemal. Näiteks Läänemaal tõusis õhutemperatuur +9 kraadini, detsembrikuu kohta on see ikka erakordselt soe. Päeva teisel poolel jätkus tuule tugevnemine, ilm oli endiselt sombune. Hilisõhtul või pärast keskööd hakkab torm tasapisi enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel on suur tõenäosus, et tugevamad tuuleiilid ulatuvad vähemalt 25-33 meetrini sekundis. Mandril kogub ka tuul õhtu jooksul tuure juurde ja välistatud ei ole puhangud üle 20 meetri sekundis. Tormine Läänemeri põhjustab veetaseme tõusu, mis võib alates õhtust rannikualadel üle kriitlise piiri pürgida. Pärastlõunase seisuga oli üleujutusi esinenud juba näiteks Pärnus ja Saaremaal. Kella 14:30 seisuga oli meretase Pärnu sadamas juba 132 cm. Kuid äkki teil tekkis lugemise ajal ka selline küsimus, millal tuul raugema hakkab? Tuule nõrgenemist on oodata alles esmaspäeva hommikul. Samas olge teadlikud, et tugevad tuuled hakkavad täna õhtul ja saabuval ööl ka puid maha murdma. Elektrikatkestused on samuti väga tõenäolised. Kindlasti vältige minemaks sellistesse kohtadesse rannikualadel, kus on suur üleujutusteoht. Kõige turvalisem on ikkagi enda kodus või selle ümbruses püsida. Soovin jagada ka enda videot tugevast tuulest, mis on jäädvustatud lõunal Simunas https://www.youtube.com/watch?v=HlPuzTd-B30

Ülevaade kell 00:20 (7. detsember):
Tuul on hakanud alates lääne ja põhja poolt järk-järgult nõrgenema, sest külm front liikus meist üle loodest kagusse. Veetase hakkas pärast kiiresti langema. Seetõttu oligi torm veel eelnevatel tundidel väga tugev ja veetase muudkui kerkis, kuna front alles ületas Eestit. Selle võimsa tsükloni kese liigub ka meist iga tunniga üha kaugemale. Suuremaid üleujutusi esineb peamiselt läänerannikul ja edelarannikul. Tuul tugevnes keskööl veel ainult lõunapoolsetes maakondades. Õhutemperatuur on ka tõusma hakanud, mõnes maakonnas ulatub see ligi +10 kraadini. Tugevam torm on nüüdseks õnneks lõppenud! Päästeameti kui ka Eesti Energia töötajate töö alles jätkub, sest vaja on tormikahjustuste likvideerimisega tegeleda.

Ülevaade kell 23:40:
Tuul on viimaste tundide jooksul juba väga tugevana püsinud ja veetase on ka palju tõusnud, osades kohtades lausa üle kriitilise piiri. Kella 22:00 andmete kohaselt mõõdeti Osmussaarel tuulepuhanguks 30,5 m/s! Kella 23:00 seisuga püsis tuule kiiruste tabeli kõige kõrgemal positsioonil endiselt Osmussaare, teist kohta hoidis enda käes Pakri ilmajaam, kus oli mõõdetud tuuleiiliks 30,1 m/s. Sisemaal on samuti ilm üsna tormine, sest puhangud ulatuvad kohati üle 20 m/s. Tuul on hakanud rohkem läände pöörduma ja ei kavatse veel raugeda. Veetase kerkis Pärnu sadamas kella 23 paiku 165 sentimeetrini ja kella 23:40 andmete seisuga hakkas veetase seal juba langema. Kas see pigem langeb või hakkab uuesti tõusma? Sellest natukene hiljem. Osadel rannikualadel esineb ka suuremaid üleujutusi, näitena saaks välja tuua Pärnu, sest sealt on laekunud enim teateid. Päästeamet paneb südamele, et inimesed väldiksid minemast nendesse kohtadesse, kus on üleujutused. Väga palju teateid on laekunud mitmelt poolt Eestist ka murdunud puude ja maha langenud elektriliinide kohta. Elektrita majapidamiste arv on kasvanud praguseks üle 10 000.

Tegin õues ühe jalutuskäigu, tuul oli väga tugev ja sadas vihma. Tugevamad tuuleiilid olid suutnud ühe metallaia maha lükata. Pilt on tehtud Jõgeva linnas kell 22:06

Ülevaade kell 21:45:
Viimaste andmete kohaselt on vähemalt 10 000 majapidamist Eestis ilma elektrivooluta. Pärnus on veetase 159,8 cm, Haapsalu sadamas 124 cm ja Narva-Jõesuus 108 cm. NB! Torm tugevneb jätkuvalt ja veetase tõuseb.

Ülevaade kell 21:30:
Osmussaarel on mõõdetud tuulepuhanguks 29,8 m/s. Tuul on paljudes kohtades väga kiiresti tugevnema hakanud, seda kinnitavad nii ilmajaamade andmed kui ka inimesed ise. Lained on ka kohati üsna kõrged mere kohal. Veetase muudkui tõuseb, sest torm muutub järk-järgult tugevamaks.. Kella 21:30 seisuga mõõdeti Pärnu sadamas veetasemeks 159 cm, kriitiline piir algab 160 cm-st. Päästeamet on avaldanud uut informatsiooni tormikahjustuste kohta, peamiselt on nendeks maha langenud puud ja elektriliinid. Ise viibin Jõgeva linnas, kus puhub samuti tugev tuul ja sajab vihma. Aeg-ajalt esineb minul ka voolukõikumisi. Kes Jõgeva linna vähegi tunneb, siis võtku teadmiseks, et Aia tänaval ei põle enam tänavavalgustus. See on tormist tingitud elektririke.

Ülevaade kell 20:30:
Tuule tugevnemine Eestis jätkub ja nüüdseks on hakanud ka veetase  kiiresti tõusma. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt on mõõdetud kella 20:00 seisuga Sõrves kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 28,2 m/s. Üleujutusteoht püsib nii edelarannikul, läänerannikul kui ka põhjarannikul. Kella 20:10 ajal oli Pärnu sadamas veel veetase 129 cm, aga 10 minutit hiljem 137 cm. Rohkem kui 7000 majapidamist on või peavad juba ilma elektrivooluta  olema. Üle Eesti läänest itta liigub ka tihe vihmasadu, suurem sadu peaks prognoositavalt lõppema peale kella 21.

Maha langenud puud Lääne-Virumaal Simunas, päeval pildistatud 6.12.2015

5. detsembri hommikuks oli tuul sisemaal nõrgemaks muutunud, ainult merel ja rannikualadel kerkisid veel tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Täna liikus madalrõhkkond Karjalast kirde suunas. Ennelõunal pilvisus hõrenes paljudes kohtades, päike tuli pilvede tagant välja, aga pärastlõunal tihenes juba uuesti. Tormised ilmad ei ole tänasega veel lõppenuks kuulutatud, sest Islandi lähistelt on üle Norra mere liikumas veelgi võimsam tsüklon, mille lõunaserva mööda paiskub väga tugevate tuulte vööndi kaasabil uus osatsüklon erakordselt kiiresti Atlandilt üle Skandinaavia. See jõuab prognoositavalt 6. detsembri keskpäevaks Kesk-Soome kohale. Rannikualadel püsib üleujutusteoht, sest oodata on edelatuule tugevnemist ja veetaseme tõusu üle kriitilise piiri. Pärastlõunase seisuga oli tuul mitmel pool Eestis juba tugevnema hakanud, sadas vihma, aga ilm oli võrdlemisi soe. Atlandilt Läänemere äärde saabuvad tsükloni kaanavad endaga kaasas sooja ja niisket õhku,  samuti ka sademeid. Seetõttu on ilmad mõnevõrra soojemad, tuulised ja pilvised. Juba ööl vastu tänast võivad tuuleiilid saartel ja rannikualadel kerkida kuni 25 meetrini sekundis ja ei ole välistatud enamgi. Sisemaal paisuvad ka tuulepuhangud üle 15 meetri sekundis. Pühapäeva hommikul tuule tugevnemine jätkub, sest tsükloni kese on jõudmas Soome keskosa kohale. Alles õhtupoolikul ja ööl vastu esmaspäeva (7.12) hakkab torm arvatavasti enda haripunkti saavutama. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuuleiilid üle 30 m/s, üsna suure tõenäosusega tõusevad puhangud ka sisemaal üle 20 m/s. Arvestage sellega, et esinema hakkab taas elektrikatkestusi ja teisi erinevaid tormikahjustusi. Alloleva kaardi on koostanud Riigi Ilmateenistus, soovitan aktiivselt jälgida ka nende hoiatustekaarti!

4. detsembril jõudis aktiivne tsüklon Oslo kohale, mis jätkas päeva jooksul liikumist Põhjalahe suunas. See jõuab ennustuste kohaselt Lõuna-Soome kohale alles õhtuks või ööseks ja just siis peaksid tuuled meil kõige tugevamad olema. Oodata on ka vihma, mis levib õhtu jooksul sisemaale. Tsüklon liigub pärast keskööd ennustuste kohaselt edasi juba Valge mere suunas, mis jääb Venemaa aladele. Merel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kerkida kohati kuni 30 meetrini sekundis või sellest natukene kõrgemalegi. Isegi sisemaal on suur tõenäosus, et võimsamad tuuleiilid ulatuvad 20 meetrini sekundis. Lääne-Eestile, Edela-Eestile ja põhjaranniku ääres paiknevatele maakondadele väljastas Riigi Ilmateenistus päeval 2. taseme hoiatuse. Kagu- ja Ida-Eestis püsis veel pärastlõunase seisuga 1. taseme hoiatus. Seal on tuul õnneks mõnevõrra nõrgem kui mujal. Tuule nõrgenemist on natukene oodata alles homme varahommikul, aga mitte märkimisväärselt palju ja sellegipoolest jätkub merel ning rannikualadel võrdleimisi tormine ilm. Tuul on homme päeval veel tavalisest tugevam ka sisemaal. Tugevad tuuled ja kõrged lained põhjustavad tõenäoliselt ka veetaseme tõusu rannikualadel, seega püsib mõnel pool üleujutusteoht. Olge sellel nädalavahetusel tavapärasest tähelepanelikumad ja jälgige ilmaprognoose! Tõenäoliselt hakkavad mitmel pool ka puud murduma, mis võivad näiteks sõiduteedel liiklemist takistada. Samuti tuleb olla valmis elektrikatkestusteks. Alloleval satelliidipildil on see võimas tsüklon, mis põhjustab täna ja ööl vastu homset Läänemere ääres tormi.

Ülevaade kell 00:00 (5. detsember):
Tõenäoliselt on see torm enda haripunkti saavutanud ja nüüd see hakkab järk-järgult nõrgenema, kuid mitte täielikult - tormimõõtmelised tuulepuhangud jäävad merel ja rannikualadel ikka püsima. Tuul on suunda muutnud ja puhub nüüd põhiliselt edela ja lääne poolt. Veetase peaks ka mõnel pool vaikselt langema hakkama. Eestis esineb tõenäoliselt ka tormikahjustusi ja üleujutusi, viimaseid põhiliselt rannikualadel. Elektrita majapidamiste arv on tõusnud üle 18 000. Hommikuks võib neid juba rohkem olla. Tsüklon liigub edasi Soome kohalt rohkem Valge mere suunas. Varahommikuks nõrgeneb natukene tuul ka sisemaal. Tuuline ilm jätkub veel Eestis homme päeval ning ööl vastu pühapäeva paisub tuul taas väga tugevaks. Selline nädalavahetus siis, üsna tormine.

Ülevaade kell 23:00:
Saaremaa lõunatipus Sõrve poolsaarel asuvas ilmajaamas mõõdeti kella 23:00 seisuga kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks lausa 30,6 m/s, mis on ligi 110 km/h. Veetaseme tõus rannikualadel on pidevas tõusus ning näiteks Pärnu sadamas jõudis see kohati kerkida lausa 157 sentimeetrini. Elektrikatkestuste arv on samuti suurenenud, neid on juba üle 16 000! Olukord on ohtlik. Tuul on jätkuvalt tervest Eestis tugev. Inimesed on andnud teada, et nii sõiduteede ääres kui ka nende peal võib vahel märgata maha langenuid puid.

Ülevaade kell 22:25:
Saartel ja rannikualadel on tuul tunduvalt tugevamaks muutunud. Torm hakkab varsti enda haripunkti saavutama. Elektrikatkestuste arv on kerkinud juba üle 10 000. Riigi Ilmateenistuse kella 21 andmete kohaselt oli Osmussaarel kõige valjemaks puhanguliseks tuuleks mõõdetud 29,9 m/s, mis on ümardades ligi 30 m/s. Kella 22 andmete kohaselt püsis tabeli esiotsas ikka Osmussaare, aga sellel korral puhanguga, milleks oli 29,2 m/s. Tuul püsib veel väga tugevana, aga peaks hakkama nõrgenema alles varahommikul. Uuemate andmete kohaselt on õhurõhk tsükloni keskmes langenud 984 hektopaskalini ja selle kese asub juba Soome keskosas. Veetaseme tõus rannikualadel jätkub. Meretase Pärnu sadamas on uuemate andmete kohaselt juba 142 sentimeetrit ning järgnevate tundide jooksul see veel tõuseb. Kriitiline meretase algab Pärnus alates 160 sentimeetrist.

Allikas

Ülevaade kell 20:35:
Viimaste tundide jooksul on tuul üsna tugevaks muutunud, sest tsüklon on meile lähemale jõudnud. Üle Eesti liikus läänest idasse suur ja ühtlane sajuala, mis tõi mitmele poole vihma. Pärast seda hakkas tihedamini esinema hoogsadusid. Tuule tugevnemine jätkub täna hilisõhtul. Kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks on mõõdetud 27,4 m/s. Selline mõõtmistulemus pärineb Saaremaalt, Sõrve poolsaare ilmajaamast. Mitmelt poolt Eestist on laekunud ka teateid erinevatest tormikahjustustest. Peamiseks probleemiks on just maha langenud puud. Elektrikatkestuste arv muutub ka iga tunniga üha suuremaks.

Kolmapäeval, 2. detsembril ulatus Eesti kohale antitsükloni hari, mis põhjustas õhtul ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Selle mõjul langes õhutemperatuur mitmel pool 0 °C madalamale, näiteks Otepää ilmajaamas mõõdeti pärast keskööd 4,5 °C külma. Ööl vastu 3. detsembrit jõudis meieni juba uus madalrõhulohk, mis tõi endaga kaasa soojemat ja niiskemat õhtu. Pilvisus alates Lääne-Eestist tihenes ja vihm hakkas aeglaselt mandrile levima. Hommikuks oli õhutemperatuur mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemal. Miinuskraadid olid asendunud väga kiiresti plusskraadidega ja seetõttu olid nii kõnniteed kui ka sõiduteed hommikuks üsna libedaks muutunud. Pärastlõunal sadas paljudes kohtades peamiselt uduvihma. Kuna õhk oli väga niiske, siis mitmel pool tekkis ka udu. Päeva maksimumid kerkisid saartel ligi +9 kraadini. Kogu päeva jooksul oli tuul tuul merel tunduvalt tugevam kui sisemaal. Mõned tuuleiilid kerkisid Soome lahel kohati kuni 20 meetrini sekundis. 

Selle nädala lõpus on meie peamisteks ilmakujundajateks väga võimsad tsüklonid, mis saabuvad järjestikku Atlandi ookeanilt Läänemere kohale. Need toovad küll sooja ja niisket õhku juurde, aga samas paisutavad ka tuule väga tugevaks. Nii päevane kui ka öine õhutemperatuuri näit peaks püsima mitmel pool valdavalt 0 kraadist kõrgemalt. Ilmad tulevad üldjoontes pilvised ja samuti ei ole pääsu sademetest. Peamiselt sajab meil vihma, aga idapoolsetes maakondades ei ole kohati välistatud ka lörts. Tormine meri kergitab mõnel pool ilmselt ka veetaset ja see võib pürgida lausa kriitilise piirini või kõrgemalegi. Mereilmaga saab paremini kursis olla Riigi Ilmateenistuse koduleheküljel!

Ööl vastu 4. detsembrit ehk reedel süveneb uus tsüklon Skagerraki kohal ja liigub edasi päeva jooksul üle Stockholmi Soome poole. Oodata on lõuna- ja edelatuule tugevnemist. Ilm muutub järk-järgult tormisemaks ja sajusemaks. Päevasel ajal pole välistatud merel ja rannikualadel tuulepuhangud kuni 25 m/s, aga õhtuks jõuab selle tsükloni kese prognoositavalt kas Lõuna-Soome või Kesk-Soome kohale ning muudab tuule veel tugevamaks. Uute ennustuse kohaselt on oht, et tuuleiilid kerkivad merel ja saarte lähiselt kohati kuni 30 meetrini sekundis, ei ole välistatud natukene enamgi. Sisemaal puhub ka tugev tuul, aga on õnneks mõnevõrra nõrgem kui merel ja rannikualadel. Numbritesse tuleb igatahes skeptiliselt suhtuda, sest anomaaliaid on tihti ette tulnud. 

Prognoositud tuule kiirus reede (4.12.2015) õhtuks

HIRLAMI  mudeli prognoos 4. detsembri hilisõhtuks (22:00 EET / 20:00 UTC) - 12 UTC mudeliprognoos. Selle prognoosi kohaselt on võimalikult tuulepuhangud 30 m/s ja kohati enamgi. Need numbrid Eesti kohal on prognoositavad sademetehulgad!

Riigi Ilmateenistus väljastas 4. detsembriks 3. taseme hoiatuse Saaremaale, Hiiumaale ja Läänemere põhjaosale. Selle kohaselt pole välistatud seal tuuleiilid 30-33 m/s. Rannikualadele on põhiliselt väljastatud 2. taseme hoiatus, kus tuuleiilid võivad pürgida 25 m/s. Mujale sisemaale on märgitud, et tuuleiilid võivad ulatuda kuni 18 meetrini sekundis.
JÄLGI: Ilmateenistuse hoiatused

Laupäevaks, 5. detsembriks jõuab Eesti kohale juba uus tsüklon, mis toob kaasa sademeid ja tugeva tuule. Hommikul on meri veel väga tormine ja ka sisemaal puhuvad tugevad tuuled, sest tsükloni kese peaks asuma sel ajal alles Soome lähistel. Saartele ja rannikualadele on prognoositud tuuleiile vahemikus 25-30 m/s. Tuuline ilm jätkub ka päeva teisel pool ja saabuval ööl. Torm ei kavatse nii pea maha rahuneda, sest ka pühapäeval ja esmaspäeval on tsüklonite mõju niivõrd suur, et oodata on pilviseid ning sajuseid ilmasid. 

Pühapäeval (6.12) saabub ennustuste kohaselt uus ja veelgi võimsam ülitsüklon Norra mere kohale. Tõenäoliselt tekib osatsüklon, mis muudab Läänemere kohal tuule taas väga tugevaks. Ilmateenistuse andmete kohaselt ei ole välistatud saartel ja rannikualadel tugevamad tuulepuhangud kui 30 m/s. Tormine ilm jätkub ka esmaspäeval. Uued ülevaated ja täpsustused ilma kohta tulevad siia ka järgnevatel päevadel.

Atlandi ookeanilt lähenevad tsüklonid muudavad meie ilma tormisemaks

Riigi Ilmateenistuse kokkuvõte tormist:
Eile (29.11) pärastlõunal arenes Šotimaa Põhjamere poolsel rannikul äge madalrõhkkond, mis kiires läänevoolus Taani ja Lõuna-Skandinaavia ületas ning täna (3.12) varahommikul Stockholmi lähistele Läänemere rannale jõudis. Eesti läänerannikul tõusid siis lõuna- ja kagutuule iilid üle 20 m/s ning järgneva mõne tunni jooksul tugevnemine jätkus.


Kell 10.00 mõõdeti Sõrve sääre tipus edelasse pöördunud tuule kiiruseks 31,4 m/s. Samal ajal hakkas Pärnu lahes veetase kiiresti tõusma ning kerkis südapäevaks 60 cm-lt 130 cm-ni: maksimum, 130,1 cm mõõdeti kell 12.10. Pärnu lahe jaoks on kriitiline piir 160 cm üle keskmise taseme. Haapsalus ja Virtsus (kriitiliseks piiriks on 140 cm üle keskmise), jäi veetase 100 cm-st madalamale. Lõuna-edelatuul ulatus südapäeva ümber mandri läänerannikul veidi üle 21 m/s. Seejärel tõi kerge tuule muutus edela-lõuna suunalt edela-lääne suunale kiire alanemise, kuna pööris ise oli kihutanud üle Läänemere põhjaosa Soome edelarannikule. Saartel andis tuul järele, mandril alles kogus hoogu: sisealadel ulatusid lõuna- ja edelatuule iilid 15-18 m/s, rannikul 20-27 m/s, rahulikum oli päev Kagu-Eestis, kus tuuleiile mõõdeti 12 m/s.

29. novembri ennelõunal oli taevas paljudes kohtades üsna pilves. Idapoolsetes maakondades sadas veel natukene lörtsi ja lund ning pärast liikusid sajuhood Venemaa aladele. Sisemaal puhus võrdlemisi nõrk lõuna- ja edelatuul. Päeva teisel poolel alates Lääne-Eestist pilvisus hõrenes ja päike tuli seal pilvede tagant välja. See oli selginemisefekt, mis kestis lühikest aega. Mujal oli taevas endiselt pilves. Tugevas läänevoolus jõuab õhtuks Läänemere kohale võimas tsüklon, millega kaasneb uuesti pilvisuse tihenemine, tuule tugevnemine ja lisanduvad uued sajuhood. Sademeid võib esineda nii vihma, lörtsi kui ka lumena. Kõige suurema tõenäosusega sajab lund kohati ainult Ida-Eestis, mujal pigem lörtsi ja vihmana. Kuna hilisõhtul langeb õhutemperatuur mandril osades kohtades 0 kraadi ligidale ja oodata on sademeid, siis sõiduteedele võib tekkida jäide ja see muudab need libedaks.

Saabuv õhumass on labiilne ja seega on oodata rohkelt rünksajupilvi. Mõned üksikud välgud läänepoolsetes maakondades ei ole täna õhtul ja pärast keskööd täielikult välistatud. Päeval esines äikest nii Taanis, Norras kui ka Rootsis. Merel paisub tuul tormiseks. Oodata on õhurõhu langust. Tuulepuhangud saavutavad tõenäoliselt enda maksimumi alles pärast keskööd (eelkõige 30. novembri varahommikul). Riigi Ilmateenistuse prognoosi kohaselt ei ole välistatud Saaremaal ja Hiiumaal tuulepuhangud 25-30 m/s. Tuule tugevnemine merel mõjutab osaliselt ka sisemaad, sest siin võivad tuuleiilid kerkida 15 meetrini sekundis. Kagu-Eestis ja Ida-Eestis on tuul mõnevõrra nõrgem. Suurem maru jääb siiski merele ja rannikualadele (kui see ikka saabub). Seega oht on olemas ning inimesed peaksid sellest teadlikud olema. Püstitan enda jaoks hüpoteesi. Mina isiklikult arvan, et kõige tugevamad tuuleiilid kerkivad merel ja rannikualadel pigem 22-27 meetrini sekundis. Üle selle on natukene ebatõenäoline, aga kes seda teab. Tuule kiirus sõltub sellest, kui kaugelt või lähedalt tsüklon meist möödub.  Kui see kaldub rohkem lõunasse, siis tugev torm jääb ära. Kui selle liikumistrajektoor kulgeb meist aga pisut põhja poolt, siis on lootust tugevatele tuultele. Ootame ja vaatame, mida öö ja saabuv hommik toob meile.

28. novemberi hommik algas Eestis üsna tuuliselt ja pilviselt. Sademeid ei esinenud. Termomeetrinäidud olid mitmel pool valdavalt plusspoolel, aga väiksemaid miinuskraade esines eelkõige Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kõige tugevamad tuulepuhangud ulatusid 27. novembril rannikualadel 22 meetrini sekundis. Prognoositud oli aga tunduvalt tugevamat tuult, kuid see jäi paraku tulemata.

Allikas

Norra merel asub täna võimas tsüklon, mis jätkab liikumist Skandinaaviast Läänemere kohale. Samal ajal püsib näiteks Venemaa kohal mõjukas antitsüklon. Tänase päeva jooksul möödub ilm Eestis suhteliselt tuulisena, aga õhtul peaks see natukene nõrgenema. Merel ja rannikualadel võivad tuuleiilid ulatuda 20-23 meetrini sekundis. Sisemaal on ka ilm tuuline ja tuuleiilid pürgivad kuni 15 meetrini sekundis. 

Pühapäeval jõuab meieni juba uus madalrõhulohk, mis põhjustab jätkuvalt tuule tugevnemist, merel ja rannikualadel pole välistatud tugevamad tuulepuhangud kui 20 m/s. Tuuline ilm jätkub ka sisemaal. Samuti suureneb igal pool sajutõenäosus. Sademeid tuleb lääne pool tõenäoliselt nii vihma kui ka lörtsina. Idapoolsetes maakondades, kus õhk on mõnevõrra jahedam, võib sadada ka lund.         Esmaspäeva varahommikul peaks edelatuul Läänemerel veelgi tugevamaks paisuma. Oodata on ka sademeid. Tegelik tuule tugevus on veel täpsustamisel. Kuid uue osatsükloni moodustumisel võivad tuuleiilid kerkida saartel ja rannikualadel prognoositavalt 25-28 meetrini sekundis. Aga sellest lähemalt juba pühapäeval. Seniks toon välja siia võrdluseks Läti ja Leedu prognoosi tuule kohta.

Prognoositav tuule kiirus Läänemerel (Läti  Ilmateenistus)

Allikas

Allikas (Leedu Ilmateenistus)

Külm õhumass on selleks korraks Eesti kohalt minema tõrjutud ja ilm muutub mõnevõrra soojemaks. Ainult öösel pole sisemaal välistatud, et õhutemperatuur langeb kraadi-paari võrra nullist madalamale. Märkimisväärset ilma jahenemist pole novembri lõpus enam ette näha. Ilm võib jahedamaks muutuda alles detsembrikuu esimesel poolel, kui prognoosid paika peavad. Siis on uuesti lootust ehk ka lumele. Nullist madalamad termomeetrinäidud järgnevatel päevadel tähendavad ka seda, et sõiduteed võivad mõnel pool kohati libedaks muutuda. Seega soovitan julgelt aeg-ajalt maanteameti koduleheküljelt teeolusid vaadata ja neid kontrollida.

Peamiseks ilmakujundajaks on nüüd Atlandi ookeanilt järjestikku saabuvad tsüklonid, mis toovad kaasa soojemat ja niiskemat õhku. Kuna võimsate madalrõhkkondade mõju on niivõrd suur, siis tuleb leppida mõneks ajaks pilvisemate, tuulisemate ja sajusemate ilmadega. Minu meelest on vaja nädalavahetusel rohkem tähelepanu pöörata tuule kiiruse jälgimisele, sest see on sügistormide puhul tähtis ilmaelement, mis suudab teatud olukordades tekitada kahjusid nii loodusele kui ka inimestele ja nende varale. Loomulikult peaks luubi alla võtma ka kõikuva mereveetaseme, mis tõuseb tormide ajal tõenäoliselt üle keskmise piiri mõnel pool Eestis. Loodame parimale, et see ei pürgi kriitilise piirini!

Täna, 27. novembril jõudis meieni põhjatsükloni soe sektor ühes märkimisväärselt sooja õhumassiga. See on põhjustanud äkitselt ka tuule tugevnemise. Päeval oli mõnel pool lühiajalisi selginemisi ja esines nõrgemaid vihmasadusid. Öö tuleb suure tõenäosusega ilma sademeteta. Samal ajal paisub ilm Läänemerel üsna tormiseks. Ilmateenistus hoiatab samuti tugevneva tuule eest. Saartel ja rannikualadel võivad tuulepuhangud kohati ulatuda kuni 25 meetrini sekundis. Sisemaal on ilm samamoodi tuuline, pole välistatud tuulepuhangud kuni 17 m/s. Laupäeval, 28. novembril paisub tuul merel ja sisemaal veelgi tugevamaks. Viimaste ennustuste kohaselt on Läänemere põhjaosas võimalikud tuuleiilid kuni 28 m/s. Kõige suurema küsimärgi all on praegu 30. november, sest just sellel päeval peaksid Eestini jõudma äärmiselt tugevad tuuled. Seda täpsustatakse alles järgnevate päevade jooksul. Ilmateenistuse nädalaprognoosis on mainitud tuulepuhanguid kuni 30 m/s ja isegi enam, seda eelkõige mere kohal. Suurimaks ohuks on sellised tuuled Saaremaale, Hiiumaale ning ka rannikualadele.

27. novembri Euroopa ilmakaart

Allikas

Loovtöö: Talvist toidulauda külastavad linnud

SISSEJUHATUS

Minu loovtöö teemaks on linnud ja nende talvine toidulaud. Valisin sellise teema, kuna hakkasin tundma huvi lindude pildistamise vastu. 

Eestimaa on huvitav oma linnurikkuse poolest, kuna siinne looduse mitmekesisus tagab head elutingimused paljudele erinevatele linnuliikidele. Talvine periood on suurepärane aeg lindudega tutvuda. Iga linnuliik on üksteisest erinev, kuna neil on erinev iseloom ja käitumine.

Antud töö teema, ehk siis linnud ja nende talvine toidulaud, panevad paika ka töö kirjutamiseks vajalikud ülesanded- vaadelda linde talvisel perioodil ning jälgida nende käitumist ja toitumisharjumusi. Kuna mul ei ole varustust ega teadmisi lindude jälgimiseks nende looduslikus keskkonnas, ehk metsas või põldudel, pidin vaatlema inimeste läheduses elutsevaid ja nende poolt pakutavat toitu tarbivaid linde, mistõttu ei pruugi minu vaatlusandmed olla kooskõlas lindude tegeliku toidulauaga looduslikus keskkonnas, mille kohta hankisin infot erinevatest internetiallikatest.

Lindude uurimiseks tuli neid jäädvustada. Eriti on põnev on vaadelda linde, kes inimeste läheduses elutsevad ja toidulaual söömas käivad. Ma sain aru, et linnud on vahvad ja ilusad.

Lindudel on selline mõju, mis tõmbab mind nende poole. Mulle meeldib nende värvikirevus ja  kaunis laul.  Põnev on jälgida, kuidas erinevad linnud söögimajas käituvad. Vaatlesin linde põhiliselt hommikuti ning päeval, ei kasutanud abivahendeid, nagu binoklit, seega nägin vaid maja lähedal käivaid linde.

Enamasti vaatlen ma linde oma maakodus nimega Simuna. Hommikuti käin ma õues linnulaulu kuulamas. Samuti on jälgitav, kuidas linnud käituvad segavate mõjude ajal, kui neid häirib inimene või loom. Minu töö eesmärgiks oli pildistada linde, kes külastavad talvist söötmiskohta. 

Järgnevalt tutvustan erinevaid linde ja nende käitumist. Esimeses peatükis kirjeldan lindude vaatlemise protsessi ning oma tegevust, teises peatükis annan lindude kohta lühikese ülevaate koos piltidega.

LINDUDE VAATLEMINE

Lindude vaatlemine oli minu jaoks väga huvitav ning andis mulle palju uusi teadmisi ja huvitava kogemuse. Enamasti jälgisin linde talvisel perioodil, aasta 2012 lõpus ning 2013 esimestel kuudel, seega talve keskel.

Nende juures märkasin ma mitmeid erinevusi. Osa lindudest käitus üldse teistmoodi, kui teised. Sain koheselt aru, et lindudel on erinev käitumine ja iseloom, nagu teistelgi loomdael. . Osad linnud olid agressiivsemad oma liigikaaslaste suhtes,  teised aga rahulikumad. Agressiivsemad linnud olid meie toidulaual enamasti rohevindid. Nemad tahtsid toidulaual viibida üksi, ilma et keegi neid söömise ajal tülitaks, kuid lõpuks andsid agressiivsemad linnud järgi ja lasid teistel lindudel ka rahus toidulaual viibida. Meie toidulauda ei külastanud ainult agressiivsed linnud, vaid ka  rahulikumad linnud, kes said üksteisega sõbralikult läbi. Linnud haarasid noka vahele toitu ja lendasid koos oma toiduga eemale seda sööma.

Linnud toitusid meie toidulaual erinevast toidust. Vahel pakkusid neile huvi sihvkad ja seemned, kuid teinekord maiustasid nad suure pekitüki küljes. 

Linde võis märgata igal pool enda ümbruses. Mõned linnud istusid puude okste peal, teised jälle põõsastes või hüplesid lumel ning trepil. Iga päev võis näha üha uusi linde külastamas meie aeda ja toidulauda. Kohati oli aias linde rohkem, kui neiloli vaja toitu või aega puhkamiseks. Linde vaatlesin ma päev päeva järel, sest ma tahtsin uurida, et millised linnud üldse külastavad meie toidulauda ja meie maakodu ümbrust.

Samuti jälgisin ma õhutemperatuuri ja panin kirja linnud, kes külastasid igal päeval toidumaja, sest see aitas mul paremini välja selgitada lindude külastamisarvu.

Päevil, mil õhutemperatuur oli vägagi madalale langenud, oli kohe näha, et lindude külastamisarv on poole suurem, võrreldes seda soojema ilmaga.

      Toitu käisid otsimas mitmed linnud. Koheselt paistis mulle silma see, et linnud ei ole arad,    

      vaid nad julgevad käia toidulaual, ilma, laseksid end kellestki või millestki häirida.

Toidulaual viibisid erinevad linnud. Tore oli jälgida lindude kirevaid värvusi vägagi lähedalt.

Linnud, kes külastasid meie toidulauda olid järgnevad: rasvatihane, sinitihane, rohevint, leevike, põldvarblane, koduvarblane, põhjatihane, musträstas, suur-kirjurähn, pasknäär ja puukoristaja. Kõik need linnud pakkusid vaatlemisel huvi  Mõni neist tegutses omamoodi. Osa neist ei soovinud üldse inimese läheduses viibida ja sellepärast tuligi käia linde vaatlemas ka väljaspool aeda. Väljaspool aeda märkasin ma paljusid linde, kes ei olnud külastanud meie toidulauda.

Jälgides linde erinevates paikades, sain kohe aru, et osad linnud kipuvad inimestest eemal olema.

22.detsembril kohtasin ma ootamatult lindu, keda ma polnud varem näinud. Tol päeval oli õhtemperatuur -17 kraadi. See lind viibis meie aias vägagi kaua. 

Mind vaevas see, et ma ei osanud alguses välja selgitada, et mis linnuga on tegemist. Pärast mitut päeva uurimist sain teada, et tegemist on musträstaga. Tänu temale sain ma omale uusi teadmisi.

Emaslinnu värvus on isaslinnu omast täiesti erinev ning selle pärast ei osanudki ma kohe lindu ära määrata.

23.detsembril külastasid järjekordselt linnud meie söötmispaika. Õhutemperatuur oli -15 kraadi. Esmakordselt märkasin ma lindu, kellega ma polnud kunagi kokku puutunud. See lind oli vägagi värvikireva sulestikuga. Tegemist oli pasknääriga, kes istus puuoksal. 

       

LINDUDE KIRJELDUSED

Jälgimisperioodil söögimaja külastanud linnud olid väga erinevad, nagu ka eelnevalt mainitud sai. Järgnevalt lisan töösse lindude pildid, keda mul õnnestus jäädvustada ning kirjeldan iga liiki lühidalt.

Rasvatihane (Parus major) on Eestis üks tavalisemaid linde, kes pesitseb linnades, maakodudes jne. Rasvatihase kurgualune ja lagipea on musta värvi ning kurgu alt läbi kõhualuse, kuni sabani, kulgeb musta värvi vööt. Rasvatihase kõhualune on kollakat värvi. Oma kaalupoolest on rasvatihane kerge lind. Teda võib kohata nii päeval kui ka öösel, kuid pimedas on teda raske märgata. Rasvatihaselt on võimalik kuulda mitmeid erinevaid häälitsusi, mida paljud linnud ei suuda teha.

Suvel on rasvatihase põhitoiduks selgrootud loomad ning talvel eelsitab ta süüa seemneid ja marju. 

Põhjatihane (Parus montanus) on üpriski väike lind. Temal on kohev sulestik. Põhjatihasel on valged põsed ning pealagi on musta värvi. Tema keha alumine pool on kergelt beežikas. Põhjatihane on levinud ka igasugustes sega-ja okasmetsades. Tema toiduks on putukad ja teised selgrootud loomad. Talvel toitub rohkem marjadest ja seemnetest, nagu paljud teisedki linnud talvel.

Rohevint (Carduelis chloris) on umbes varblase suurune, aga erinevalt teistest vintidest on temal teistsugune nokk. Emaslinnu ja isaslinnu sulestik on erinev. Isaslinnu sulestik on rohekas, emaslinnul aga rohekashall. Tema elupaikadeks on aiad, metsa servad...

Rohevint on jällegi segatoiduline lind. Suvel eelistab ta peamiselt sipelgaid ja teisi putukaid. Sügisel lendavad rohevindid tagasi soojale maale. Tegemist on agressiivsema linnuga, kellele meeldib toituda söögimajas, aga selleks peletab ta teised vähem agressiivsemad linnud sealt eemale.

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on väga levinud rähniliik Eestis. Tema on ilusa värvikireva sulestikuga lind. Keha alumine pool on valge. Pea kiirusuled on tal musta värvi tooniga ja laubal valge laik. Elupaikadeks on enamasti suur-kirjurähnil mets ja aiad. Suvel toitub ta enamasti putukate munadest ja vastsetest. Suur-kirjurähn on lind, kes ostsib oma toitu hoolikalt. Talvisel perioodil sööb peamiselt pähkleid, seemneid jms toitu. Meie söögimaja läheduses kasvab sarapuuhekk ja aias kasvab suurte kuivand okstega põlispuid siis on rähn meie aias nii suvel, kui talvel sage külaline, maiustades sarapuu pähklites ja kõdupuus pesitsevate röövikutest. 

Leevike (Pyrrhula pyrrhula). Isaslinnu puguala, kõhualune ja rind on punast värvi. Leevikestel on vaikne laul, mis kõlab kaunilt. Emaslinnu puguala on pruunikashall, rind ja kõhualune on hoopis helepruunid. Toidulaual käituvad isaslinnud vägagi viisakalt. Nad lubavad ainult emaslindudel toidulaual toitu süüa. Leevike toitub samuti seemnetest, erinevate viljapuude pungadest ja marjadest. Elupaikadeks eelistab kuuse-segametsi ja parke. Leevikest ohustavad tavaliselt röövlinnud. Leevikestel on huvitav nokk, sest kevadeti tekivad isaslinnu ja emaslinnu noka külge paunad, millega toidavad nad poegi.

Puukoristaja (Sitta europaea) Puukoristaja on kaunis lind sinihallika selja ja valge kõhuga. Puukoristajat võib märgata erinevates metsades, parkides ja aedades. 

Ta on putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad ja nende  munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest. Puukoristajal on samuti mitut erinevat  laulu, mida tal meeldib laulda. Puukoristaja on osav ronija ja üks vähestest lindudest, kes suudab pea alaspidi mööda puutüve liikuda.

Pasknäär (Garrulus glandarius) on väga värvikirev lind. Pasknäär on roosakas-hallika-pruuni värvusega lind. Ta võib elada, kuni 17-aastaseks. Pasknäär elab suuremates okas- ja segametsades üle Eesti. Enamasti võib teda ikka kohata ikka metsades, kuid toitu käib ta otsimas väljaspool metsa. Inimese lähedusse ta tavaliselt ei kipu tulema. Tema toidu hulka kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning ka taimne toit.

Musträstas (Turdus merula) Tal on ilus kollane nokk. Isaslind on musta värvi ja emaslind on pruunikat värvi. Emaslinnu kõhualune on pruunikat värvi, kuid isaslinnu kõhualune on mustavärvi. Neil on samuti kohev sulestik. Emaslinnu tiivad on pruuni tooniga, aga isaslinnud tiivad on musta tooniga. Tema elab pigem Lääne-Eestis ja kõiksugustes linnades. Toitub peamiselt marjadest ja teistest viljadest ning samuti eelistab ta selgroogseid loomi süüa. Üks tema vaenlastest on kass, kes võib musträsta vahel kinni püüda.

Puutusin kokku teiste lindudega, keda ma ei saanud jäädvustada. Ülejäänude lindude kirjeldused on kirjas allpool.

Sinithane (Parus caeruleus syn).  Pea ülemine pool on sinist värvi, välja arvatud tema valge laup. Samuti on tal valge vööt kuklal. Pesa võib ta teha  puuõõnde, vahel niiskesse metsa vee lähedale. Sinitihane otsib omale toitu puuokstelt, põõsastelt ja isegi lehtedelt. Talvel langeb ta vahel lumele, et korjata sealt putukaid. Ta külastab ka inimeste pandud toidulaude, kus ta leiab omale seemneid. Vahelduseks sööb ta ka liblikaröövikuid ja ämblikke.

Põldvarblane (Parus caeruleus syn) Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punakaspruun ja põsk valkjashall. Teda märkab enamasti igal pool, näiteks linna parkides ja kalmistutel. Toiduks on tal enamasti putukad, seemned, pungad ja isegi toidujäätmed. 

Koduvarblane (Passer domesticus) on kõigile hästi tuntud lind. Isaslinnule on iseloomulik tuhkhall pealagi. Koduvarblasel on samuti jäme nokk. Emaslinnu pea on ühtlaselt pruunikashalli tooniga. Enamasti elab linnades, sest ta väldib metsi. Koduvarblane toitub putukatest ja seemnetest, nagu paljud teisedki linnud-

KOKKUVÕTE

Lindude jälgimisel ja vaatlemisel omandasin omale uut ja põnevat informatsiooni, mida ma varem ei teadnud. Jõudsin selgusele, et külma ilmaga külastavad linnud rohkem toidulauda, kui sooja ilmaga. Märkasin, et osad linnud on agressiivsemad, aga teised on rahulikumad. Mõned linnud ei armasta olla inimese läheduses, sest see häirib neid. Veel jõudsin selgusele, et igal linnul on erinev iseloom ja käitumine teiste lindude suhtes, ning et igale linnule meeldib erinev toit. Lindudel on erinev elupaik. Kogu vaatlemine tasus ära, sest nüüd ma tean, mida linnud teevad ja mis neile toidulaual meeldib.     

8. klassi loovtöö: Kairo Kiitsak (Jõgeva Ühisgümnaasium) - 2013

Kasutatud kirjandus 

1. http://www.looduskalender.ee/node/2525

2. Suur-kirurähn: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DENMAJ2.htm

3. Leevike: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=248 

4. Puukoristaja: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/SITEUR2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=213 

5. Pasknäär: http://et.wikipedia.org/wiki/Paskn%C3%A4%C3%A4r 

6. Musträstas: http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr%C3%A4stas 

7. Sinitihane: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=191 

8. Põldvarblane: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PASMON2.htm 

9. Koduvarblane: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=187

10. Põhjatihane:  http://www.looduskalender.ee/node/6012 ja http://www.loodusheli.ee/ET/linnud/taxonid=103&speciesid=275 

11. Rasvatihane:  http://www.loodusheli.ee/ET/linnud/taxonid=103&speciesid=275 http://www.looduskalender.ee/node/6012 

12. Erik Kumari „Eesti Lindude Välimääraja“ 1984

Suure kuumuse ära minekut saatsid äikesevihmad ja hiidrahe

12. augusti hommik möödus itta liikunud antitsükloni lääneservas, ilm oli sajuta ja päikesepaisteline. Ennelõunal oli taevas vähese ja vahelduva pilvisusega. Õhutemperatuuri näidud olid jõudnud kerkida lõunapoolsetes maakondades kuni +26 kraadini. Suure vertikaalse ulatusega tekkinud kõrgrünkpilved viitasid hoovihma- ja äikesevõimalusele. Õhk oli väga lämbe ja mitmel pool esines vine.

  Pärastlõunal jõudis madalrõhulohk Läänemere kohalt Saaremaale ja Hiiumaale koos tihedama pilvemassiga ning vihmahoogudega. Tegu oli külma frondiga. Tugevamast sajust laekus teateid nii Lääne- kui ka Loode-Eestist. Välgudetektorid registreerisid üksikuid välke Saaremaast lõuna pool. Vihmasadu levis hiljem sisemaa suunas, aga see enam välke ei põhjustanud. Kõige rohkem sooja mõõdeti Taheva ilmajaamas. Mõõtmistulemuseks oli saadud +32,2 kraadi. Tuletan meelde, et tegemist on mitteametliku ilmajaamaga. Mainimata ei saa jätta ka ametlikke ilmajaamu, sest just nende andmed on kõige väärtuslikumad ja need mängivad kõige rohkem rolli. Võru ilmajaamas mõõdeti pärastlõunal sooja 31,1 kraadi. See õhutemperatuuri näit jäi ühtlasi ka päeva maksimumiks.

   Pilvede liikumistrajektoor kulges kogu päeva jooksul edelast kirdesse. Samal ajal, kui tihe pilvemass liikus alles sisemaa suunas, siis selgema taeva all hakkasid ebastabiilses õhumassis tekkima rünkpilved. Pärastlõunaks oli maapind juba maksimaalselt soojenenud. Esmalt tekkisid väiksemad äikesekolded Ida-Virumaal ja Venemaal. Õhtupoolikul arenesid lühikese ajaga uued pikad rünksajupilvede vööndid. Edela-Eestis tekkinud vöönd liikus koos välkude ja tugeva vihmaga üle Järvamaa Lääne-Virumaa põhjaossa. Pärast sajuintensiivsus seal nõrgenes ja välke jäi vähemaks. Pilved suundusid edasi kirdesse üle Soome lahe. Lõuna-Eestis, Viljandimaal välja kujunenud äikesevöönd osutus aga intensiivsemaks ja vastupidavamaks. Äikesekolle suundus idakirdesse üle Tartumaa ja Jõgevamaa. Nendes maakondades teatati paduvihmast, hiidrahest ja intensiivsest äikesest (Jõgevamaal hiidrahe kohta teated puuduvad). Kohalikud elanikud Tartu- ja Viljandimaal kurdsid kõige rohkem äikesega kaasnenud suure läbimõõduga rahest. Nende suurus oli kohati võrreldav golfipalliga. Inimeste sõnul ulatusid kõige pirakamate rahekamakate läbimõõdud kohati 4-7 sentimeetrini. Ilmselt võisid mõned rahekamakad paari sentimeetri võrra suuremadki olla.

   Rahe põhjustas kodanikele palju varalist kahju: mõlgitud sõiduautod, lõhutud katused ja aknaklaasid, kahjustada saanud taimed jms. Seda ei oska veel kinnitada, kas mõni inimene sai rahe pärast ka vigastada, selle kohta puudub informatsioon. Paduvihmast tingitud üleujutused esinesid peamiselt lõunapoolsetes maakondades. Uute andmete kohaselt märgati mõnel pool ka maha murdunud puid, mida põhjustasid äikese ajal esinenud tugevad tuulepuhangud. Tõenäoliselt esines mõnes maakonnas ka välgukahjustusi, kõige tavalisemad teated on pilv-maa välkude käest tabamuse saanud puude kohta. Nimekiri kahjustuste kohta on tegelikult pikk.

   Äikeseaktiivsus oli Kagu-Eestis veel kõrge nii hilisõhtul kui ka keskööl. Inimeste fotode, videote ja kirjelduste põhjal oli taevas välgunooltest ja välgukumast pidevalt valge. Sadas isegi paduvihma. Võimsad äikesesüsteemid liikusid pärast keskööd Venemaale. Öösel õnnestus ka minul Lääne-Virumaal, Simunas ida pool olevat välgukuma vaadelda. See päev jääb ilmselt nii paljudelegi meelde.

Vertikaalselt arenema hakanud kõrgrünkpilved Lääne-Virumaal, Simunas kell 11:03

Ida-Virumaal ja Peipsi järve kohal tekkisid pärastlõunal esimesed äikesed, mis liikusid kirdesse

Ida-Virumaal tekkinud äike Lääne-Virumaalt, Simunast nähtud kell 15:58 (videotõmmis)

Satelliidipilt pärastlõunal saartele ja Eesti lääneossa jõudnud tihedamast pilvemassist ja Edela-Eestis tekkinud äikesevöönditest. Saaremaast lõuna pool esines ka välke. Ida-Virumaa ning Venemaa piiril oli samuti tekkinud üks äikesekolle. 

Kiire pilvede areng Simunast lõuna pool. Kui see suurem pilvemass läks eest ära, siis ilmus nähtavale suur rünksajupilv, mis aseteses Jõgevamaa kohal. Foto on tehtud kell 18:26.

Suur rünksajupilv koos intensiivse äikese ja paduvihmaga Jõgevamaa pool. Foto on pildistatud Simunas kell 19:32. Kui hoolikalt vaadata, siis alumises osas paistab riiulpilve serv. Arengukäigus olid veel ka võimsad rünkpilved (NB! Vaata krobetavaid tippe).

Äike idakirdesse liikumas, pildistatud kell 19:44 Lääne-Virumaal, Simunas

Radaripilt kella 20:00 seisuga, edelast kirdesse liikusid võimsad äikesed koos paduvihma ja rahega. Punastes alades on tavaliselt väga tugev sadu ja rahe.

Suur riiulpilv Jõhvi ääres, Ida-Virumaal kell 20:18. Foto autoriks on Ivar Uutar

Golfipalli suurused rahekamakad Tartumaal, Lähtel 12.08.2015

Foto autoriks on Mikk Paas

Hiidrahe Tartumaal, Kärnka kandis 12.08.2015

Foto autoriks on Signe Karulaas 

Foto: Signe Karulaas, Tartumaa, Lähte

Ajakirjanduses on samuti liikvel fotod ja videod suurest rahesajust Tartumaal ja Viljandimaal. Jätan  mõned lingid siia teile vaatamiseks, kes ei ole veel neid näinud:

*http://tartu.postimees.ee/3292309/lugeja-pildid-ja-videod-tartumaal-sadas-paksu-rahet

*http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/video-tartumaal-loi-rahe-autodesse-molke-ja-akendesse-morasid?id=72197707

*http://www.sakala.ajaleht.ee/3292313/hiiglaslikud-raheterad-loid-katuse-auklikuks-vihm-ujutas-tanavaid-ule

Välgudetektoriandmed 12.08.2015 seisuga (iga must täpp on registreeritud välk)



Paduvihmast tingitud üleujutused Viljandis 
Autor: Gerry Mäekivi (allikas: Youtube)

Täna kl 19.20
Posted by Marvi Pristavka-Taal on 12. august 2015. a.

Saadjärve Jahtklubi, Tartumaa 12.08.2015

Rahe Tartumaal, Vara külas. Autoriks on Ailiis Põllu 

Suur rahe Tartumaal, Lähte kandis. Nende suuremate rahekamakate läbimõõt on hinnanguliselt 4-7 cm. Foto autoriks on Kerli Villakov 

Hilisemad fotod, kui rahe oli juba mõnda aega maapinnal olnud. See on pildistatud kell 19:50   Valmaotsa külas, Laeva vallas, Tartumaal (seal asub ka Laeva meierei ehk Vali Eesti AS).  Foto autoriks on Mart Laas

Veel üks foto rahest, foto autor on samuti Mart Laas

 Rahekahjustused kasvuhoonel, Holstre-Nõmmes, Viljandimaal. Foto autor on Mirit Vares.
Foto on jäädvustatud järgmisel päeval 13.08.2015

Rahest tingitud täke auto tuuleklaasis, autoriks on Mirit Vares.
Foto on jäädvustatud 13.08.2015

Suur rahekamakas 12.08.2015 , autoriks on Mirit Vares

[Rohkem pilte leiab Miriti albumist: http://nagi.ee/photos/ukskomauks/sets/397705/]

Mõõdukalt soojad ja kohatise kuumusega ilmad püsivad (11.-13.08.2015)

12. augustil jõuab edelast Eesti kohale madalrõhulohk koos külma frondiga, mis põhjustab päeva teisel poolel rünkpilvede ja rünksajupilvede arengut. Päeva esimene pool möödub rahulikult. Äikesetõenäosus on prognoositavalt kõige suurem alles õhtul ja pärast keskööd, seda enamasti Kesk- ja Ida-Eestis. Saartel ja Lääne-Eestis on sajutõenäosus esialgu väiksem. See on veel täpsustamisel, kas sinna sadu jõuab või mitte. Kui midagi jõuab mere poolt, siis tõenäoliselt vihm. Pilved liiguvad edelast kirdesse. Äikese ajal võivad sajuhood ja tuulepuhangud kohati tugevad olla. Kuumas õhumassis kerkivad õhutemperatuuri näidud Kagu-Eestis maksimaalselt kuni +32 kraadini, ei ole välistatud isegi kraad enam. Homme, 13. augustil suur kuumus taandub ja ilm muutub natukene jahedamaks. Olulist sadu oodata ei ole.

Ülevaade kell 17:15

Viljandimaal tekkinud äikesekolle liigub samuti kirdesse ning välke on registreeritud ka Jõgevamaal. Konvektiivne pilvevöönd kulgeb kuni Ida-Virumaani välja. Teine rünksajupilv koos välkudega asetseb Järvamaal ning see liigub Lääne-Virumaa poole. Soovitan jälgida radari-, välgudetektori- ja satelliandmeid.  Lisan kõik kasulikud lingid siia, et saaksite ka toimuval kogu aeg silma peal hoida:

Satelliidiandmed: http://sat24.com/bc

Radariandmed: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/

Välgudetetor: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/

Ülevaade kell 16:45

Eksperimentaalne kaart, äikesevõimalus on täna kõige suurem Kesk-, Lõuna- ja Ida-Eestis, sest seal on õhumass labiilsem. Lääne- ja Loode-Eestis sajab suuretõenäosusega ainult vihma, kuid mõned üksikud välgud ei ole välistatud. Äikeseoht on veel täna õhtul ja pärast keskööd! Äikese ajal võivad tuulepuhangud ja sajuhood kohati tugevad olla. Täpsustuseks, rohelise joonega ümbritsetud ala ulatub Liivi lahel veel 5-10 km kagu ja ida poole.

Ülevaade kell 16:25

Läänemere poolt kirdesse liikunud pilvemass jõudis pärastlõunal Saaremaa ja Hiiumaa kohale koos vihmahoogudega. Enne Saaremaad registreerisid välgudetektorid välke. Seega peab arvestama, et äikeseoht on saartel olemas. Samal ajal hakkasid ka sisemaal kiiresti tekkima rünkpilved. Mõned suuremad rünksajupilved liikusid Ida-Virumaa kohalt Venemaa suunas. Välgudetektor registreeris ka nendes pilvedes välke. Pilvede kiire areng jätkub ja muutub iga tunniga üha paremaks. Edela- ja Lõuna-Eestis tekkis kella 16:15 paiku konvektiivne pilvevöönd, mis liigub kirdesse. Soovitan jälgida radari- ja satelliidiandmeid!

Augustikuu esimene pool on möödunud siiani suviselt soojana ja kohati äikeseliselt. Esimesel nädalal lõuna poolt sisse tunginud troopiline kuumus põhjustas õhutemperatuuri tõusu mitmel pool Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Isegi Lätis ja Leedus oli õhusooja kuni 35 kraadi. Poolas jäid päeva maksimumid napilt alla +40 kraadi. Tegu oli ikkagi ekstreemse kuumusega, mida on ette tulnud ka varasematel aastatel. Uus ajutine kuumalaine jõuab Eestisse 12. augustil, kui lõunapoolsetes maakondades võib õhutemperatuuri näit +30 kraadist kraad-paari võrra kõrgemalegi tõusta. Pärast seda kuumus taandub ja ilm muutub natukene jahedamaks. Päevased termomeetri näidud jäävad püsima sisemaal +20...+26 kraadi vahele. Mõnel päeval suureneb ka hoovihma- ja äikesetõenäosus.

11. augustil kujundab meie ilma Venemaa poole liikunud antitsükloni lääneserv. Sellest on tingitud ka õhutemperatuuri tõus. lm tuleb sademeteta ja väheste pilvedega. Peamiselt võivad tekkida rünkpilved. Õhusooja on oodata päeval üle 25 kraadi, lõunapoolsetes maakondades pole välistatud kuni 30 kraadi sooja. Kolmapäeval, 12. augustil liigub madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse ja sellega kandub meile rohkem niiskust. Seetõttu suureneb ebastabiilses õhumassis mitmel pool äikesevihmavõimalus. Õhutemperatuur tõuseb Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis +29...+32 kraadini. Kastepunkt ulatub prognoositavalt kuni +20 kraadini.

Ülevaade kell 21:00

Lõuna poolt jõuab ööseks Eesti kohale soe front. Kella 21 seisuga olid selle pilved juba Kagu-Lätis. Kui vaadata, mida ennustavad ilmamudelid, siis tegemist on keerulise olukorraga. Ühed mudelid on välja arvutanud, et pärast keskööd võivad mõnel pool rünksajupilved tekkida ja ei ole välistatud äike. Teised mudelid vaikivad selle koha pealt täielikult ja ei ennusta ööseks üldse sademeid. Ilmateenistuse prognoosis on ka ära märgitud, et öösel võib Kagu-Eestis kohati hoovihma sadada. Selle lühikese ülevaate koostasin täna spetsiaalselt, et anda inimestele teada, milleks on soe front tegelikult võimeline. See võib põhjustada väga ootamatult kiire pilvede arengu. Sooja frondi äikesed on tavaliselt kõige võimsamad öösel ja varahommikul. Igatahes tuleb hoida enda silmad lahti, jälgida satelliidi- ja radariandmeid, sest väike oht on olemas, et öösel tuleb mõnes kohas vihma ning ehk isegi äikest. Praegu ei oska ma midagi nii kindlalt lubada. Palun sellega arvestada.

Rünkpilved Simunas 11.08.2015

Killuke kuumust tavapärasest jahedamasse suvesse (3.-9.08.2015)

9. augustil tugevneb meie kohal edelast saabuv antitsükloni hari. Ennelõunal ja pärastlõunal võib Kagu-Eestis veel hoovihma sadada ja äikest esineda, välistatud ei ole tugevamad tuulepuhangud. Võimsamad äikesed jäävad täna Läti ja Leedu kohale, kus õhumass on labiilsem. Suuremad äikesesüsteemid liiguvad hiljem Venemaa poole. 8. augusti hilisõhtul ja ööl vastu tänast kulges aktiivne rünksajupilvede vöönd Liivi lahe kohalt üle Eesti lõunapoolsete maakondade. Pilvede liikumine toimus edelast kirdesse. Kagu- ja Lõuna-Eestis sadas äikesevihma, esines tugevaid tuuleiile ja kohati oli sadu tugev. Põuavälke oli võimalik öösel isegi Lääne-Virumaal vaadelda. Ilm on täna soe ja suuremal osal sajuta. Sajutõenäosus on suurim Eesti kagu- ja lõunaosas. Õhutemperatuur kerkib sisemaal parimal juhul kuni +27 kraadini. Meretuulega rannikualadel on sooja alla 24 kraadi.

Eksperimentaalne kaart, Kagu- ja Lõuna-Eestis on äikeseoht

8. augustil jõuab Eesti kohale uus madalrõhulohk, millega lisandub siia rohkem niiskust. Antitsüklon on liikunud rohkem ida poole. Labiilses õhumassis suureneb äikesevihmade võimalus. Päeva esimesel poolel on tõenäosus selleks kõige suurem saartel ja Lääne-Eestis. Pärastlõunal või alles õhtul on sademeid ka sisemaal laialdasemalt. Seetõttu olen väljastanud tervele Eestile 1. taseme hoiatuse. Äikese ajal võivad sajuhood ja tuulepuhangud kohati tugevad olla. Püsib ka väike raheoht. Pilved liiguvad edelast kirdesse. Päeva jooksul kerkib õhutemperatuur lõunapoolsetes maakondades kuni +31 kraadini. Äikeseoht on veel ka öösel.

Ülevaade kell 19:45
Päevased äikesed ei kestnud paraku kaua ja need nõrgenesid kiiresti. Jätkusid kõigest vihmahood ja taevas püsis pilves. Kõige rohkem päikesepaistet jagus sel ajal Kagu-Eestisse ja Lõuna-Eestisse. Pilved liikusid endiselt edelast kirdesse. Õhtul hakkasid rünksajupilved uuesti arenema. Läänemere lõunaosas tekkis joonpagi. Liivi lahel kujunes välja samuti üks rünksajupilv, mis liikus koos äikesega edelast kirdesse. See jõuab tõenäoliselt ka Lõuna-Eestisse. Venemaal tekkis suur äikesekolle umbes 45 minutiga. Õhutemperatuurist ka paar sõna. Kella 19.00 seisuga oli mõõdetud Võru ilmajaamas õhusooja 29,3 kraadi.

Allikas: Sürgavere radar (kollased ja oranžid alad radarikajal viitavad äikesele)

Ülevaade kell 14:00
Lõunal tekkisid äikesed Edela-Eestis ja need jätkasid liikumist kirdesse. Samal ajal paiknesid väiksemad äikeskolded põhjarannikul ja Soome lahel. Praegu on aktiivsemad rünksajupilved Raplamaal ja Pärnumaal. Päeva jooksul tekib tõenäoliselt pilvi juurde, mis toovad sademeid ja äikest. Kella 14.00 seisuga oli mõõdetud kõige rohkem sooja Tõrva ilmajaamas. Mõõtmistulemuseks oli saadud +30,5 kraadi. Isegi Põhja-Eestis kerkis õhutemperatuur kuni +28 kraadini.

Allikas: Sat24 

Ülevaade kell 10:00
Varahommikul liikusid suured äikesekolded Läänemere kohal edelast kirdesse. Üle Eesti ulatus esmalt soe front. Seetõttu pilvisus tihenes ja mõnel pool sadas hoovihma. Pärast seda muutus taevas uuesti selgemaks. Soe front äikest ei põhjustanud. Kella 9 paiku kujunes välja Hiiumaal uus rünksajupilv, milles välgudetektorid registreerisid pilv-aluspind tüüpi välke. Tänase päeva jooksul on oodata põhiliselt külma frondi äikeseid. Kella 9 seisuga oli kastepunkt kõige kõrgem saartel ja Lääne-Eestis, +18 kraadi ümbruses. Mujal sisemaal püsis see +15 kraadi piires.

7. augustil mõjutab meid kõrgrõhkkond. Seetõttu tuleb ilm väheste pilvedega ja endiselt soe. Ainult Kagu-Eestis pole pärastlõunal välistatud üksikud vihmahood. Eile oleksid pidanud tekkima suured äikesed, aga see jäi paraku ära. Ainult Soome lahel registreerisid välgudetektorid rünksajupilvedes välke. Õhtused äikesekolded tekkisid põhiliselt Venemaa pool ja liikusid ikka ida suunas. Niiskust ja soojust oli tõesti palju, kohati üle +20 kraadi. Isegi Peipsi järve ääres tõusis kastepunkt õhtul +22,5 kraadini. Tõenäoliselt oli peamiseks põhjuseks väike õhumasside kontrast ja eriti inversioon, mis takistas pilvede arengut. Täna on oodata lõunapoolsetes maakondades õhusooja kuni +27 kraadi. Troopiline kuumus kimbutab Eestit ka järgnevatel päevadel, aga nagu näha on, siis väikeste vahedega. Homme, 8. augustil jõuab Läänemere kohalt uus madalrõhulohk. Õhutemperatuur tõuseb uuesti mõnel pool +30 kraadini või isegi kraad-paari võrra kõrgemale. Sisemaal kui ka saartel suureneb ebastabiilses õhumassis hoovihma- ja äikesevõimalus. Päevaseid äikeseid peaks põhjustama külm front, mis saabub edelast. Seda on näha ka allolevalt ilmakaardilt.

7. augusti ilmakaart

6. augusti varahommikul liikus üle Eesti soe front. See põhjustas juba ööl vastu tänast mõnel pool äikesevihma. Esimene äikesekolle tekkis Liivi lahel ja see arenes kiiresti suuremaks. Edasi liikus pilv edelast sisemaa suunas. Välgudetektorid registreerisid välke Pärnumaal, Viljandimaal, Raplamaal, Läänemaa lõunaosas, Tartumaal ja Jõgevamaal. Teine äikesekolle oli alguse saanud Soome lahe kohal. Isegi Harjumaal esines äikest. Hommikul äikeseaktiivsus vähenes ja ilm paranes. Ennelõunal oli taevas palju kõrgrünkpilvi, mis hakkasid arenema vertikaalselt. Mitmel pool esines vine. Õhk püsis kuuma ja niiskena, kastepunkt oli piirkonnati kuni +19 kraadi. Lõuna-Eestis jõudis õhutemperatuur tõusta lühikese ajaga +29 kraadini. Kagu- ja Lõuna-Eestis võib sooja tulla pärastlõunal kuni 32 kraadi. Päeva jooksul liigub üle Eesti kirdesse külm front. Ebastabiilses õhumassis tekivad rünkpilved ja rünksajupilved. Viimased põhjustavad äikest ja vihma. Sadu võib kohati tugev olla ja pole välistatud tugevamad tuulepuhangud. Äikesetõenäosus on  suurim idapoolsetes maakondades.

Hommikune taevas Lääne-Virumaa, Simuna kohal 6.08.2015 kell 8:52

5. augustil jäi Eesti endiselt aeglaselt itta eemalduva antitsükloni mõjusfääri. Seetõttu tuli ilm päikesepaisteline ja soe. Päevane õhutemperatuur kerkis terves Eestis üle +20 kraadi. Kõige rohkem õhusooja mõõdeti taas Valgamaal, aga seekord Taheva ilmajaamas. Mõõtmistulemuseks saadi +28,2 kraadi. Päeva jooksul olid taevas peamiselt kiudpilved, kõrgrünkpilved ja joonpilved. Siin Lääne-Virumaal, Simunas oli kella 16:30 seisuga sooja 24,8 kraadi. Läänemere kohal paiknes juba hommikul madalrõhulohk koos tihedamate pilvede, vihmahoogude ja äikesega. Pilvisuse tihenemist on oodata täna nii Saaremaal kui ka Hiiumaal. Hilisõhtul ja eeloleval ööl püsib seal hoovihma- ja äikesevõimalus. Homme, 6. augusti päeval liigub üle Eesti külm front. Ebastabiilses õhumassis on oodata rünkpilvede ja rünksajupilvede kiiret arengut. Äikesevihmade tõenäosus on pärastlõunal kõige suurem Eesti kesk-, lõuna- ja idaosas. Äikesepilvede ehk rünksajupilvede all võib sadu kohati tugev olla ja tõenäoliselt esineb tugevamaid tuulepuhanguid. Samuti ei saa välistada rahet. Õhutemperatuur kerkib Lõuna- ja Kagu-Eestis kohati kuni +31 kraadini. Mujal sisemaal kerkivad termomeetri näidud parimal juhul kuni +29 kraadini. Rannikualadel ja saartel on õhusooja alla 25 kraadi.

Ülevaade kell 22:15
NB! Väljastasin enda koostatud eksperimentaalse kaardi 6. augusti kohta. Mandri-Eesti lääneosas ja saartel on äikesetõenäosus väike, kuid hoovihm koos mõnede välkudega pole välistatud. Kollase värviga tähistatud maakonnad on lisatud 1. taseme hoiatuse alla. Äikesetõenäosus on seal juba tunduvalt suurem kui lääne pool. Sadu võib olla kohati mõõdukas. Oranži värviga tähistatud maakonnad olen paigutanud 2. taseme hoiatuse alla, sest äikesevõimalus on pärastlõunal ja õhtul just seal kõige suurem, üle 75%. Pole välistatud tugevad sajuhood ega ka rahe. Sajupilved eemalduvad hiljem ida/kirde poole. Siinkohal tuletan veel meelde, et iga äikese ajal võib esineda tugevamaid tuulepuhanguid, ka sellel korral.

Kiudpilved ja mõned joonpilved Simuna kohal 5.08.2015 kell 16:31

Potensiaalne energia, mis oleks õhumassil, kui see tõuseks vertikaalselt kindlale kõrgusele. Ilmatingimused paistavad olema soodsad äikeste arenguks.
Allikas: LightningWizard (GFS)

4. augusti hommik algas kõrgrõhkkonna mõjusfääris. Öösel tekkis udu, mis püsis mitmel pool hommikuni. Pärast seda selgines taevas kiiresti kihtpilvedest. Tänane ilm tuleb päikesepaisteline, väheste pilvedega ja suviselt soe. Õhutemperatuur tõuseb mõnel pool kuni +25 kraadini. Öösel võib tekkida uuesti udu. Kolmapäeval, 5. augustil liigub antitsüklon juba rohkem ida poole, aga sooja on meil päeval pisut üle 25 kraadi. Taevas püsib enamasti selgena ja vihmasadu õnneks oodata poole. Õhtul hakkab pilvisus tihenema alates Saaremaalt ja Hiiumaalt, sest Läänemere poolt saabub madalrõhulohk. Soe front võib põhjustada nii saartel kui ka Loode-Eestis sademeid, püsib äikeseoht. 6. augusti varahommikul ja pärastlõunal on äikesevihmade võimalus juba sisemaal ja veel saartel. Edela poolt lähenev külm front liigub päeval mere kohalt prognoositavalt kirdesse. Suurim tõenäosus paistab olema äikeseks Mandri-Eesti kesk- ja idaosas. Selle päeva jooksul tõuseb õhutemperatuur Lõuna-Eestis parimal juhul kuni +30 kraadini.

Ülevaade kell 18:00
Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt mõõdeti kõige kõrgem õhutemperatuuri näit kella 14 ajal Tõllistes, Valgamaal. Selleks oli +25,7 kraadi. Tegemist on küll mitteametliku ilmajaamaga. Edasine õhtu möödub ikka soojendava päikese käes ja selge taeva all. Öösel võib paiguti udu tekkida.

Hommikune udusein viljapõllu peal Simuna ääres 4.08.2015 kell 8:26

Pühapäeval, 2. augustil liikus üle Eesti läänest itta külm front, mis põhjustas ööl vastu 3. augustit ja selle varahommikul äikest peamiselt Soome lahel, Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Tihedamad sajuhood eemaldusid Venemaa poole ja seetõttu hakkas taevas alates saartest ja Lääne-Eestis kiiresti selginema. Pilvede tagant tuli välja päike ja õhk jätkus selle mõjul soojenemist. Ilm tuleb päeva jooksul kuiv ja sademeteta. Õhutemperatuur tõuseb sisemaal kuni +21 kraadini.

Ülevaade kell 19:30
Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur päeva jooksul Tõrva ja Tõlliste ilmajaamas. Seal mõõdeti õhusooja 23,9 kraadi. Ennelõunal olid vihma kandvad pilved veel Lõuna- ja Kagu-Eestis. Need liikusid Venemaa poole. Päeval tekkisid mõnel pool suured rünkpilved, mis hiljem muutusid kihtrünkpilvedeks. Õhtul taevas selgines. Homne päev tuleb juba mõnevõrra soojem kui tänane.

Augustikuud on tore alustada osadele inimestele rõõmuvalmistavate sõnadega. Nüüdseks võib vihmased ja pilvised päevad mõneks ajaks selja taha jätta, sest oodata on ilmaparanemist nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Antitsüklonite mõjusfääris tulevad ilmad vähese pilvisusega, esialgu sajuta ja suviselt soojad. Lõuna poolt on hakanud lähemale jõudma troopiline kuumus. Seda annab tunda juba teisipäeval, 4. augustil, kui õhutemperatuur tõuseb selgema taeva all kuni +25 kraadini. Isegi Poolasse on prognoositud täna sooja üle 30 kraadi. Vahemere ääres paiknevates riikides püsivad soojakraadid kohati 35 kraadist kõrgemalgi. Soodsates ilmatingimustes saavad tekkida seal võimsad äikesed, mis põhjustavad sademeid ja tekitavad vahel inimestele varalist kahju. Nädala teisel poolel suureneb ka Baltimaades äikesevihmade võimalus. Soojakraadid võivad pürgida parimal juhul Eestis kuni +30 kraadini, siin-seal ei ole välistatud kraad-paar rohkem. Kõrgemad õhutemperatuuri näidud jäävad püsima tõenäoliselt Lõuna-Eestisse, Ida-Eestisse ja Kagu-Eestisse. Sama lugu on meie lõunanaabrite Läti ja Leeduga, kus lähipäevadel tulevad kuumad ilmad, õhutemperatuur tõuseb seal üle +30 kraadi. Leedu Ilmateenistus on prognoosinud, et nende riigis võib tulla 5. augustil sooja kuni 35 kraadi. Järgmisel nädalal peaks suurem kuumus taanduma, mille tagajärjel ilm jaheneb mõnevõrra. Soojakraadid jäävad 20 kraadi ümbrusesse.

Sellelt õhutemperatuuri kaardilt on hästi näha, kuidas kuumus jõuab iga päevaga üha lähemale meile. Kaart 3.08.2015. Allikas: Rootsi Ilmateenistuse leht

Hommikune äike eemaldumas Lääne-Virumaal, Simunas. Esimene välk esines siin kella 6.40 paiku (+- 2 min). Pärast seda kostus vali mürin. Viimane mürin kostus kella 6:50 ajal (+- 2 min). Sadas ka hoovihma. Foto on tehtud 3.08.2015.

Kella 7 paiku hommikul saabusid veel uued sajuhood. Näha oli ka väga suuri mammatus pilvi. Foto on tehtud täpselt kell 7:11